Viljandimaa pärimusmuusika festival on 2024. aasta Green Destinationsi TOP100 edulugude seas
Rahvusvaheline kestlikku turismi arendav organisatsioon Green Destinations avalikustas tänavused sada parimat kestlike sihtkohtade edulugu. Eestist esitati konkursile kümme lugu, tihedas konkurentsis pälvisid koha TOP100 seas Hiiumaa, Lahemaa, Järvamaa, Tallinna, Tartu ja Viljandimaa lood.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna kvaliteedikoordinaatori Imbi Lepik-Martinsoni sõnul on kestlik turism sihtkoha tasandil väga kompleksne teema, mis hõlmab mitte ainult turismiettevõtete tegevusi, vaid puudutab piirkonna elu laiemalt – alates kohalikust omavalitsusest kuni üksikisikuteni. Laiaulatusliku kaasamise eesmärk on luua sihtkohas võrgustik, mis hoolib nii looduskeskkonnast kui kohalikust elanikust ning aitab luua positiivse külastuskogemuse.
Roheliste sihtkohtade edulugude konkurssi korraldab Green Destinations aastast 2014. Käesoleval aastal osales konkursil pea 200 sihtkohta 45 riigist üle maailma.
„Konkurss aitab esile tuua sihtkohtade õnnestunud kogemuslood ja õpetab, kuidas neist kaasahaaraval viisil nii külastajatele kui ka teistele sihtkohadele rääkida. Konkursil on kuus kategooriat ja neis konkureerivad väga eriilmelised lood, mis seotud näiteks kultuuri või kogukonnaga kui ka loodushoiu ja sihtkoha juhtimisega,“ selgitab Lepik-Martinson.
Üliõpilaste initsiatiivist sündinud Viljandi pärimusmuusika festival (rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk) on aastatega kasvanud ühepäeva üritusest Balti- ja Põhjamade suurimaks muusikasündmuseks, mis vältab neli päeva, pakkudes ühtekokku 75 kontserti 4-6 välilaval ja 3-4 siselaval, millele lisanduvad arvukad festivali kõrvalprogrammid ja -tegevused.
Olgugi et aja jooksul on folgipidu arenenud rahvusvaheliseks suursündmuseks ning andnud tõuke aastaringselt tegutseva Viljandi pärimusmuusika aida kui kompetentsikeskuse tekkeks, on mitmed Viljandi folgi korralduse põhitalad jäänud samaks. Näiteks on festival läbi kolme kümnendi kaasanud ürituse korraldamisse noori ja pakkunud neile esinemisvõimalust. Nõnda on festivali abiga kasvanud peale põlvkond muusikuid, kes teinud omale nime väga erinevates žanrites.
Folgipeol on suur mõju Viljandi linnalegi – üritus on aidanud kujundada linna identiteeti, teinud Viljandist Eesti pärimuskultuuri pealinna, toonud piirkonnale tuntust ka väljaspool Eestist ning mõjutanud piirkonna majanduslikku käekäiku.
Viljandi folk on mastaabilt küll suurüritus, ent on korraldatult kestlikult ja maalähedaselt. Festivali dekoratsioonid valmivad taaskasutatud materjalidest ning alates 2018. aastast on üritusel tekkiv jäätmekogus tänu sorteerimisele ja ringlusnõudele vähenenud 24 tonnilt kuuele. Üritusel saab kraanist tasuta joogivett, ühekordset taarat ja nõusid ei kasutada. Külastajad saavad nõud ise ära pesta. Vajalik elektrienergia tuleb generaatoritesse biokütusest.