Ugalas avati Kersti Rattuse näitus “Muutuste aed”
Eile, 8. märtsil, mil lavastaja ja teatriõppejõud Kalju Komissarov tähistanuks 77. sünniaastapäeva, anti traditsiooniliselt üle Kalju Komissarovi nimelised stipendiumid. Sündmuse põhiosa leidis aset Ugala teatris. Päeva raames avati teatrimaja fuajees ka Komissarovi kaasteelise Kersti Rattuse näitus “Muutuste aed”. Rattus juhtis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava 10 aastat, mille ta 1997. aastal taasavas just Komissarovi kutsel.
Näitusel Ugala teatris on eksponeeritud valdavalt viimase aasta kangatrükid, aga on ka mõned varasemad maalid ja objektid. Näitus sai tehtud kunstniku 70-aastaseks saamise puhul. „Aed“ kui metafoor võib tõesti üsna üle ekspluateeritud olla, aga nagu autor ütleb, on see teema talle praegusel eluhetkel väga hinge- ja ihuligi. Teda tsiteerides: „Seitsmekümneseks saades olen taibanud, et minu aed on mulle omamoodi elust väljumise strateegia, vaikne kõiksusesse ja igavikku lahustumine. Oma aias kohtun päriselt nii elu lõplikkuse kui lõpmatusega, aias tunnen isiklikku osadust selles elumüsteeriumis“.
Kersti Rattus on pärit Tallinnast, ka kunstihariduse omandas ta Tallinnas kunstiakadeemias (siis ERKI) teatrikujunduse ja maalikunsti alal. 1980. aastast alates on Kersti Rattuse elukohaks Viljandi. 1982–1984 töötas Ugala teatris. Alates 1995. aastast kuni tänaseni on töökohaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, kus õpetab maali ja kompositsiooni. 1997. aastal kutsus Kalju Komissarov Kersti Rattuse taasavama teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava, mida ta vedas programmijuhina 10 aastat. 1997. aastal algatas Kersti Rattus Viljandi Pärimusmuusika festivali lavade ja festivali ala pärimuslikus stiilis kujundamise, mille tegemist jätkas 20 aastat. Selle tuules kujundas ta ka Tartu Hansapäevi. Ta on rühmituse Para 89 üks asutajaliikmeid. 1990. aastal pälvis Rattus Konrad Mäe medali, 1999. aastal Viljandi kultuuriakadeemia (Kultuurikolledž) aastapreemia, 2000. aastal Kultuurkapitali Viljandimaa sihtkapitali nõukogu preemia pärimusmuusika festivali kujundamise eest ning 2015. aastal aasta Kultuuritegija aunimetuse mulgi kuue graafika väljatöötamise eest XXVI laulu- ja XIX tantsupeol. Õpetamis- ja kujundustööde kõrval ei jäänud näitustegevuseks üleliia aega ja nii tuli sellesse ligi kahekümneaastane paus. 2012. aastal sai Kersti Rattuse maale ja objekte näha Viljandis Kondase keskuses.
Kogu galeriid saab näha siit.