Eesti Kirjameeste Selts

Eesti Kirjameeste Selts asutati Friedrich Kuhlbarsi elumajast üle tänava paiknenud hoones. Seltsil kui oma aja ainsal eestikeelsel kultuuriühingul oli oluline osa eesti
haritlaskonna kujunemises. Seltsi asutamise algatasid Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson ja Hans Wühner ning selle põhikiri kinnitati 1871. aasta lõpus. Esimene üldkoosolek peeti 8. märtsil 1872 Viljandis Schwalbe võõrastemajas.
Seltsi esimese presidendi Jakob Hurda juhtimisel (1872–1881) alustati rahvaluule kogumist, koguti ka vanavara jm. Põhitegevuseks oli eesti keele uurimine ning uue kirjaviisi
propageerimine. Järgmisteks presidentideks olid 1881–1882 Jakobson, 1882–1886 Mihkel Veske, 1887–1889 Hugo Treffner, 1890–1891 Karl August Hermann ja 1891–1893 Johann
Köler. Seltsil oli ligi 250 liiget, enamik neist kooliõpetajad. Sisemiste vastuolude tõttu lõpetati seltsi tegevus 1894. aastal