Tantsunädal 2026: “Unustatud unistuste pehme kaar”

Unistused on kaduvad.
Kuni üheksakümmend viis protsenti neist hajub minutitega.
Öeldakse, et enamik kaob. Hajub esimese valguse käes. Mis siis kui see, mida me ei mäleta, ei kao päriselt. See vajub sügavamale. Sinna, kus on praod. Meie sees on paigad…mõralised, toored, poolunes ja poolvalguses. Kord nad põlesid. Kord nad nõudsid. Kord nad sundisid keha nälga tundma. Kui me liigume, kui me kukume, kui me sirutame käe millegi poole, mäletab keha seda, mida mõistus on otsustanud unustada.
Toas on hele vari. Sellel lebab midagi, mille ma kunagi maha jätsin. Võib-olla unenägu. Võib-olla sosin. Ma ei tea. Ma ei lähe vaatama.
Kas sa veel unistad?
Või ainult teeskled?

Täna hommikul ma rääkisin oma unistustega,
ja nad vastasid.

Laureen Laari esimene kaasaegse tantsu soololavastus.

Lavastaja ja etendaja: Laureen Laar
Mentor ja dramaturgiline abi: Kati Kivitar
Valgus: Sasha Mirson
Kaamera: Sten-Johan Lill