UNESCO loovlinn

Viljandi kuulub UNESCO loovlinnade võrgustikku alates 2019. aastast. Võrgustik hõlmab seitset linnade kategooriat: kinolinnad, käsitöö-  ja rahvakunstilinnad, disainilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, meediakunstilinnad ja muusikalinnad.

 

Eestist kuuluvad loovlinnade võrgustikku Tartu kirjanduslinnade kategoorias ning Viljandi käsitöö- ja rahvakunstilinnade kategoorias. 

 

Viljandi kui UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinna eesmärgid ning tegevussuunad

 

Loovlinna väärtused lähtuvad jätkusuutlikkuse põhimõtetest:  

jätkusuutlik kultuuripärand 

jätkusuutlik kogukond

jätkusuutlik keskkond

 

Viljandisse on koondunud mitu üle-eestilise mõjuga kultuuripärandit hoidvat, uurivat ja arendavat asutust, siin toimuvad rahvusvahelised pärandit tutvustavad sündmused. Selle loogiliseks jätkuks omistati Viljandile 2019. aastal UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinna staatus. Loovlinnaks olemine võimaldab näidata laiemale avalikkusele meie pärandis peituvaid väärtusi ja tutvustada viise, kuidas need saaks aidata kaasa igapäevase elu rikastamisele nii kultuurilises, sotsiaalses kui ka majanduslikus vaates. Loovlinna tegevuste rakendamine toimub siinsete kultuuriorganisatsioonide, haridusasutuste ja linnavalitsuse koostöös. Eestvedaja rolli on endale võtnud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, mis koondab kõigi asutuste esindajad ja vabatahtlikud loovlinna toimkonda. Toimkond on sõnastanud Viljandi kui käsitöö ja rahvakunsti loovlinna olulisemad eesmärgid:

 

1) kultuuripärand on jätkusuutlik, ligipääsetav, tuntud ja inspireeriv loomeallikas üksikisikutele ja kogukondadele;

2) kultuuripärandiga lõimitud loovtegevustesse on arvestavalt kaasatud lapsed, noored ja sotsiaalselt haavatavad grupid;

3) Viljandi on rahvakultuuri professionaalsete loojate, uurijate ja ettevõtjate keskus;

4) Viljandi on rahvusvaheliselt tunnustatud koostööpartner ja päranditurismi sihtkoht.

 

2021. aasta planeeritud tegevused  

  • 2021. aasta teemaks, mille valis loovlinna toimkond, on parandamine. Teema-aasta laiem eesmärk on juhtida tähelepanu kultuuripärandis leiduvatele ellujäämisstrateegiatele, säästlikule ja jätkusuutlikule eluviisile, asjade taaskasutamisele ning traditsioonilistele oskustele, mis sellele kaasa aitavad. Parandamise alla mahuvad nii katkiste asjade parandamine, oskuste parandamine, meeleparandamine, keeleparandamine, olukorra paremaks muutmine jne.  
  • Linnameistri konkurss. Loovlinna eesmärkide täitmiseks kutsutakse koostöös Eesti Kultuurkapitaliga ellu linnameistri stipendium. Avaliku üle-eestilise konkursi kaudu soovitakse igal aastal leida rahvakunsti, käsitöö või teiste seotud loovaladega tegelev meister, kes elavdab Viljandi loomeelu ning aitab kujundada Viljandi linna mainet rahvusvaheliselt tuntud UNESCO loovlinnana. Tegemist on ideekonkursiga, mille võitja pakub välja linnameistri tegevused, mida ta on valmis ise ellu viima. Vajadusel otsitakse tegevuste läbiviimiseks lisaressursse. Stipendiumi eesmärgiks on pärandile ja selle loovale tänapäevasele rakendusele laiema tähelepanu pööramine. Linnameister valitakse üheks aastaks, 2021. aastal on periood erakorraliselt maist kuni detsembrini. Linnameistri leidmiseks viiakse koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga vastavalt statuudile läbi avalik konkurss. Statuudi kohaselt moodustatakse koostöös Eesti Pärimusmuusika Keskuse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, linna allasutuste ja akadeemia esindajatega komisjon, kes valib laekunud ideekavanditest välja parima, arvestades ka kandideerija varasema loomingulise tegevusega.   
  • Paranduskohvikute sari. Kord kuus: nt jalgrataste parandus ja hooldus, villaste esemete parandus, vanade akende renoveerimine jpm.
  • Parandustöökodade kaardistamine. Viljandis tegutsevate parandustöökodade kaardistamine (nt kingaparandus, kellaparandus, mööbli polsterdamine, rõivaste parandamine) ja vastava kaardirakenduse loomine eesmärgiga tutvustada ning väärtustada esemete eluea pikendamist ja meistreid, kes seda oskavad teha.