Pärandilinn Viljandi
Pärandilinn Viljandi kuulub UNESCO loovlinnade võrgustikku käsitöö- ja rahvakunstilinnade kategoorias.
2004. aastal loodud ülemaailmne UNESCO loovlinnade võrgustik hõlmab seitset linnade kategooriat: disainilinnad, filmilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, meediakunsti linnad, muusikalinnad ning käsitöö- ja rahvakunstilinnad.
Eestist kuuluvad loovlinnade võrgustikku Tartu kirjanduslinnade kategoorias ja Viljandi käsitöö- ja rahvakunsti kategoorias.
Viljandi kui UNESCO käsitöö- ja rahvakunstilinna eesmärgid ja tegevussuunad
Loovlinna väärtused lähtuvad kestlikkuse põhimõtetest:
- jätkusuutlik kultuuripärand
- jätkusuutlik kogukond
- jätkusuutlik keskkond
Olulisemad eesmärgid:
- kultuuripärand kui jätkusuutlik, ligipääsetav, tuntud ja inspireeriv loomeallikas üksikisikutele ja kogukondadele
- kultuuripärandiga lõimitud loovtegevustesse on arvestavalt kaasatud lapsed, noored ja sotsiaalselt haavatavad grupid
- Viljandi on rahvakultuuri professionaalsete loojate, uurijate ja ettevõtjate keskus
- Viljandi on rahvusvaheliselt tunnustatud koostööpartner ja päranditurismi sihtkoht
UNESCO loovlinnaks olemine võimaldab näidata laiemale avalikkusele Viljandi pärandis peituvaid väärtusi ja tutvustada viise, kuidas need saaks aidata kaasa igapäevase elu rikastamisele nii kultuurilises, sotsiaalses kui majanduslikus vaates.
Loovlinna tegevuste rakendamine toimub Viljandi kultuuriorganisatsioonide, haridusasutuste ja linnavalitsuse koostöös.
Loovlinna tegevusi veab eest TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, mis koondab kõigi asutuste esindajad ja vabatahtlikud loovlinna toimkonda.
Loovlinna tiitli raames valitakse igal aastal ka rahvakunsti, käsitööga või teiste seotud loovaladega tegelev linnameister, kes elavdab Viljandi loomeelu ning aitab kujundada Viljandi linna mainet rahvusvaheliselt tuntud UNESCO loovlinnana. Linnameister valitakse üheks aastaks ning linnameistri leidmiseks viiakse koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga vastavalt statuudile läbi avalik konkurss.